Astronoomid salvestasid esimest korda gravitatsioonilaine ühinevast hüpermassivast neutronitähest. Gravitatsioonilaine ennustas Albert Einstein üldises relatiivsusteoorias (1915). Lained on ruumi häired, mis on tekkinud kiirelt liikuvate masside poolt, mis levivad konkreetsest allikast. Kui lained jõuavad Maa peale, tunduvad nad uskumatult nõrgad, mistõttu tuvastamine nõuab äärmiselt tundlikke instrumente. Ainult 2016. aastal said teadlased esimest korda LIGO abil gravitatsioonilaine lüüa ja kinnitada nende olemasolu.
Graafik näitab andmepunkte LIGO gravitatsioonilaine vaatluskeskusest. Enne kui olete sündmus GW170817 gravitatsioonilainetes, mis on loodud kahe neutronitähise ühendamisega. Pärast ühinemist väheneb gravitatsioonilaine sagedus mõne sekundi jooksul, näidates kombineeritud objekti, mille pöörlemiskiirus väheneb. Pärast seda sündmust leiti veel 6 korda gravitatsioonilaine. Üks GW170817 sündmustest oli kahe neutronitähise (tähe jäänused) ühinemise tulemus. Need objektid ilmuvad pärast seda, kui tähed on päikesest suuremad ja supernova vormis plahvatavad.
Graafik näitab gammakiirte arvu ajas, mille algne tipp on kaks sekundit pärast kahe neutroni tähe lõplikku ühinemist 1,7 sekundit. Lühike gammakiirguse kestus kestab umbes 3 sekundit.
Esialgu arvasid teadlased, et GW170817 oli kahe neutronitähe ühendamine mustasse auku. Uurimisrühm otsustas seda katsetada LIGO abil. Üksikasjalik analüüs näitas, et detektorid H1 ja L1, mis jagunesid 3000 km-ni, kestis 5 sekundit. Tähelepanuväärne on see, et tõus algas gravitatsioonilainete algse tõusu ja järgneva gammakiirguse vahel. Madal sagedus näitab, et enne meid ei ole must auk, vaid suurem neutronitäht.
