Võib-olla toob oranž maailm meid maavälisele elule

Võib-olla toob oranž maailm meid maavälisele elule

Kahvatukollane täpp ei saa olla ainuke eluelu väljaspool päikesesüsteemi. Uus uuring viitab sellele, et astronoomid peaksid pöörama tähelepanu oranžidele maailmadele, kuna need võivad sarnaneda Maa-olukorrale.

Maapinna nn Arheuse ajastul, mis toimus 2, 5 kuni 3, 8 miljardi aasta eest, oli atmosfääris hapnikku ja palju rohkem metaani, tänu organismidele, mida nimetati mereks üleujutatud tsüanobakteriteks.

Arvutimudelid näitavad, et metaan, mida toodavad bakterid, lahkub Maast ja ümbritseb perioodiliselt oranži süsivesinike udusesse.

Sarnast nähtust võib näha ka Saturni satelliidil Titanil, kuigi selle süsivesiniku udu ei ole seotud bioloogilise aktiivsusega.

"Hilisemas Archeanis, kui metaanikontsentratsioon oli maksimaalne, ümbritseti kogu meie planeedi süsivesinikud," ütles Washingtoni ülikooli astronoomia lõpetaja Jiada Arni Ameerika Astronoomiaühingu kohtumisel Marylandis sel nädalal. „Kui me vaatame Maad läbi aja, näeme, et Maa on erinevates geoloogilistes ajastutes erinev. Kui me küsime:„ Kuidas Maa nägi? ”, Vastus sõltub ajast, mis on kõne all.”

"Halbad oranžid täpid võivad olla Maa planeedile liiga sarnased," ütles Arni.

Maa noorte süsivesinike tekk aitas kaitsta planeedi kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, nagu osoon täna. Uks aitas kaasa ka Maa jahtumisele, peegeldades päikese soojust kosmosesse. Järk-järgult muutus Maa kliima ja keskkond, mis viis tänapäeva elu rikkaliku mitmekesisuse poole.

Astronoomid on võimelised leidma keemilisi jälgi sarnastest varajastest protsessidest, mis esinevad väljaspool Päikesesüsteemi.

Eksoplaneti kahvatu oranži sära tuvastamine võib olla hea märk.

Arvutimudelid näitavad, et süsinikdioksiidi ja metaani suhte mõõtmine planeedi atmosfääris aitab eristada, kas süsivesiniku udu on põhjustatud bioloogilistest protsessidest või geoloogilistest protsessidest.

Kommentaarid (0)
Otsing