Rahvusvaheline teadlaste meeskond on loonud matemaatilise mudeli, mis püüab lahendada Saturni rõngaste mõistatusi. Rõngad kujutavad endast tolmu ja jääd, mis pöörlevad planeedi ekvaatoril. Esimesed märkasid need Galileo Galilei poolt 1610. aastal.
Siis otsustas teadlane, et nad kuuluvad Saturni. Üksikasjalikum uuring nende vormide kohta sai kosmoseuuringute perioodil võimalik alles 20. sajandil. Kuid paljud saladused jäävad vastuseta.
Enamik päikeseplasteid miljoneid aastaid säilitavad oma terviklikkuse ja jäävad praktiliselt samaks. Kuid Saturni rõngad näitavad stabiilsuse puudumist. See on eriti märgatav F-rõnga puhul (üks kõige välistest). Veelgi enam, need muutused toimuvad päevadel ja mõnikord mõne tunni jooksul. Näiteks salvestas kosmoselaev vere hüübimist, mis äkki kadus.
Kuigi sellist ebastabiilsust põhjustavad täpsed andmed puuduvad. Kuid on olemas eeldus, et osakeste (fusiooni) ja killustumise (lagunemise) koondumine mängib olulist rolli. Planeedirõngastes toimuvad need protsessid suures ulatuses, mille jaoks on vaja tasakaalu. Selle probleemi lahendamiseks on ühinenud Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide teadlased. Nad kasutasid matemaatilist mudelit, mida varem kasutati Saturni stabiilsemate elementide uurimiseks.
Kasutades mudelit, on teadlased näidanud pidevate perioodiliste võnkumiste ja fusioonide lagunemise võimalust. See tähendab, et neil õnnestus leida mehhanism, mis on võimeline tekitama trombide moodustumist F-tsüklis. Nende tulemused ei riku massi säilitamise seadust (mass ei saa ilmneda ega hävida keemilistes reaktsioonides).
Nad veetsid kolm aastat teadustöös, sest enamik aega kulus kahtlaste hetkede kontrollimiseks. Samuti oli võimalik kindlaks teha, et perioodilised režiimid viivad stabiilse piiritsükli. Uued tulemused võivad tuua esile F-rõnga perioodiliste klastrite nähtuse ja meelitada matemaatikute huvi analüütiliste tõendite väljatöötamisel.
