TRAPPIST 1d (paremal) ja põhijärje TRAPPIST 1 kunstiline tõlgendus (vasakul)
Uued simulatsioonid näitavad, et elu otsimine teistel planeetidel võib olla raskem kui varem arvati. Analüüs näitas, et õhuvoolu ebatavalised mustrid võivad teleskoopvaate ajal atmosfäärikomponente varjata, mis mõjutab otsingustrateegia kujunemist.
Kaasaegsed meetodid elu otsimiseks väljaspool meie süsteemi põhinevad atmosfäärianalüüsil. See tähendab, et teadlased otsivad elusolendite sekreteeritud keemilisi ühendeid. Üks võimalikest näitajatest on osoon.
Maa atmosfääris loovad need ühendid osoonikihi, mis kaitseb meid kahjulike UV-kiirguste eest. Teisel planeedil võib see näidata hapnikku tootvate bakterite või taimede olemasolu.
Kuid nüüd ütlevad Max Plancki Instituudi (Saksamaa) teadlased, et need näitajad on meie silmadelt peidetud. Meeskond uuris mitut lähedast eksoplanetti, mis sarnanevad Maale. Nende hulgas on Proxima b ja TRAPPIST 1d paljutõotav maailm. Need planeedid muudavad tähed ümber ümber 25 päeva ja vähem, mistõttu üks pool pööratakse pidevalt tähele. Teadlased modelleerisid sellistes tingimustes õhuvoolu ja selgus, et loodud lõhe võib mõjutada osooni jaotumist atmosfääris: see on koondunud ekvaatori piirkonnas.
Selgub, et osooni puudumine tähelepanekutes ei tähenda, et hapnikku üldse ei ole. Võib-olla on ta erinevas asukohas või hästi peidetud. See jaotus mõjutab eluvõimelisust, sest enamik planeedist on kaitstud UV-kiirguse eest.
Proxima b ja TRAPPIST 1d pöörlevad ümber punaste kääbuste, mis vabastavad väikeseid osi kahjulikke kiirguseid. Teadlased loodavad, et James Webbi teleskoobi käivitamisega saab see küsimus paremini aru saada. Nüüdseks märgivad nad siiski, et elu otsimine on palju raskem kui algselt ette nähtud.
