Astronoomid on avastanud supermassive musta auku, mis on 12 miljardit korda suurem kui Päike ja mis tekkis ajal, mil universum oli vähem kui 900 miljonit aastat vana.
Sellised hiiglased moodustasid reeglina nooremas Universumis, mis tähendab suuremat materjali pakkumist. Mustad augud on niisuguse tiheda ainega ruumi alad, kus isegi valguse fotonid ei suuda oma gravitatsioonilistest asjadest pääseda. Nad neelavad läheduses asuvaid tähti ja tolmu, luues kosmose loomaaia erinevatest nähtustest, näiteks gaasipihustitest ja kiiresti pöörlevatest ketastest.
„Enne seda avastamist oli kõige massilisem must auk, mis tekkis 1 miljardi aasta jooksul pärast Suure Paugu, must auk, mille mass oli 5 miljardit päikeseenergiat, st vähem kui pooled äsja avastatud massist,” ütles Bram Venemans, teadlane Max Plancki Instituut Saksamaal.
Looduses sel nädalal ilmunud avastus kujutab endast tõsist väljakutset teooriale, kuidas mustad augud on moodustunud varases universumis. Varem eeldasid teadlased, et noored mustad augud pärinevad tähtedest, mille mass oli 100 000 korda päikese mass ja kasvas järk-järgult, kui nad imendusid tähtedevahelist ainet või liitusid teiste mustade aukudega.
Kuid ühtegi seletust ei ole kooskõlas kaasaegsete teooriatega.
„Selle töö väga huvitav aspekt on see, et tulemused vihjavad meile, et supermassive mustad augud ja nende vanemate galaktikad ei arenenud paralleelselt varases universumis,” ütles astronoom Akos Bogdan, Harvard-Smithsoni astrofüüsika keskusest Cambridge'is, Massachusettsis.
"On ebatõenäoline, et mustade aukude galaktika on nii suur. See viitab sellele, et must auk kasvas kiiremini kui galaktika, tekitades kahtlusi galaktikate ja nende keskmiste mustade aukude ühises arengus," lisas Venemans.
Äsja avastatud must auk on väga säravas kvasaris, mis oli juba olemas, kui universum oli umbes 857 miljonit aastat vana.
